Eskute Pedelec veab 30kg haagist

Jooksvalt YouTuberina jalgrattaga haagissuvilate stseenis (E-jalgratta telkimine & kajakisõidud) ja kvaliteetsete pedaalidega jalgrataste ning B-Turtle jalgrattahaagiste rentijana olen mõelnud, kas tõesti peab olema kvaliteetne ja seega ka kallis pedaaliga jalgratas, kui soovid liikuda jalgrattahaagisega või üldse jalgrattahaagisega?

Üldiselt võib ju väita, et kõik on võimalik, kui vaid tahad. Küsimus on vaid selles, kas see pakub ka rõõmu või muutub lõpuks piinaks. Seda peab vist igaüks ise otsustama!

Isiklikult, olles juba 43-aastane, leian põhimõtteliselt palju mugavamaks, kui eriti mäkketõusudel või vastutuules päästab mind mootoriga tugi, mis hoiab ära maha astumise ja lükkamise – see teeb lihtsalt sõidu palju nauditavamaks.

Nüüd Eskute tagumise rummumootoriga E-jalgratta ja 450 WH kohta:

Testirajaks valisin umbes 65 km pikkuse marsruudi, millel on 400 kõrgusmeetrit.

Jalgrattahaagise asemel vedasin Burley haagist (umbes 7 kg) koos telgi, telkimisvarustuse ja toiduga (umbes 10 kg).

Kuna teoreetilisest sõiduulatuse arvutusest järeldasin, et 450 WH võib minu vormi juures 65 km ja 400 kõrgusmeetri puhul napiks jääda, panin haagisesse ka 1000 WH võimsusega (10 kg) akupanga ning 120-vatise päikesepaneeli (3,5 kg).

Need lisavatt-tunnid peaksid kindlasti piisama, et sõita ka tagasiteekond sama 65 km pikkusega Eskutega üle kõikide mägede ilma lükkamata.

Olles harjunud minu rendipedaalidega, millel on 1120 WH, kuid mis maksavad ka umbes neli korda rohkem kui Eskute, sõitsin algusest peale toetusastmel 2 ja olin kohe väga meeldivalt üllatunud, kui hea kiirenduse see väike tagumise rummumootoriga jalgratas pakub.

Planeeritud marsruut oli Komooti poolt hinnatud raskeks. Jalgratas koos haagise lisakoormusega sai seega testitud ka ekstreemsemates tingimustes.

Vedrustusega kahvel oli minu jaoks üsna pehmeks seadistatud. Seda sain aga lihtsalt kahvli reguleerimisnupust keerates oma vajadustele kohandada.

Olgu tegu munakivitee või kruusateega, sõidutunnetus oli täiesti korras.

Siin pean aga kindlasti mainima, et sadula all oli mul sadulavedrustus. Selle põhjuseks oli see, et raam oli üsna väike ja minu 182 cm pikkuse jaoks ei saanud sadulaposti piisavalt välja tõmmata. Paigaldatud sadulavedrustuse elemendiga oli mul isegi veel ruumi juurde.

Umbes 10 km pärast esimese tõusu juures kustus aku näidiku esimene kriips. Võrreldes kallimate jalgratastega, mida tavaliselt kasutan, juhtus see üsna kiiresti, sest teistel ratastel kustub see alles pärast umbes 25 km sarnast teekonda. Kui pärast tõusu hakkas tee jälle allamäge minema, olid äkitselt kõik 5 kriipsu aku näidikul tagasi. See on ilmselt tingitud aku pingevahest, mis koormuse all on madalam kui ilma koormuseta. Minu jaoks oli see lihtsalt mõtteviisi muutus, sest harjunud Bosch-süsteemiga sellist aku taseme hüppamist ei esine. Juhtus ka nii, et pikkade tõusude ajal, kus keskmine tõus oli umbes 10%, näitas aku vaid 2 kriipsu ja kohe pärast allamäge sõitu jälle 4 kriipsu.

Umbes 48 km juures ja üsna keerulistel teeoludel võtsin kohvipausi ning laadisin samal ajal päikeseenergiaga nii E-jalgratast kui ka akupanka. (Eskute aku näitas sel hetkel 2 kriipsu, tõusudel vaid ühte kriipsu)

Pärast umbes 40-minutilist laadimist oli aku näidikul jälle 3 kriipsu, mis pidi piisama viimaseks 17 km-ks, arvasin! =)

Põhimõtteliselt sõitsin sellest hetkest alates veidi ettevaatlikumalt. See tähendab, et allamäge ja ka tasasel ning hästi hooldatud teel hoidsin aku täiesti välja lülitatuna. Pedaaliga jalgrattal polnud minu jaoks tunda mingit puudust võrreldes tavalise jalgrattaga, kuid eelis oli see, et mäkketõusudel sain mootoriabi sisse lülitada.

Peaaegu sihtkohta jõudes ja pärast mitut korralikku tõusu oli aku näidik jälle 2 kriipsu ja mäkketõusul 1 kriips. Siin sain ka kogeda tagumise rummumootori piiranguid, sest viimane mägi oli nii järsk (jalgratturid peavad äärmise tõusu tõttu vastavalt märgile tegelikult maha astuma), et sain sõita vaid väga aeglaselt ja seistes. Mootor ei andnud siin mulle enam märgatavat tuge, kuid mäe suutsin siiski suurima pingutusega ilma maha astumata vallutada. Siin oleksin soovinud väiksemat tuge käiguvahetajalt või pigem siiski keskmootorit, mis pakub head tuge ka madalal kiirusel.

Sihtkohta jõudes laadisin Eskute öö jooksul akupanga abil täielikult täis.

Järgmisel päeval sõitsin peaaegu sama marsruudi tagasi, ainult et vähem kõrgusmeetreid ja rohkem vastutuult.

Kuna nüüd oskasin paremini hinnata, kui kaua 450 WH aku erinevates tingimustes kestab, kohandasin oma sõidustiili veidi.

Tasastel lõikudel kasutasin kas üldse tuge mitte või maksimaalselt astet 1 kiirusega kuni 15 km/h. Mägedes olid tavapärased astmed 2 või 3 täiesti piisavad.

Selle sõidustiiliga läbisin kogu 65 km pikkuse teekonna ühe akulaadimisega ja aku näidikul oli isegi veel 2 kriipsu alles!

Teel tegin ka mõned väiksemad pausid, et teha mõni ilus mälestusfoto.

Kogu tuuri dokumenteerisin ka videos, mis on leitav minu YouTube'i kanalil:

E-jalgratta telkimine & kajakisõidud!

Kokkuvõte:

Eskute on kindlasti pedaaliga jalgratas, mille hinna ja kvaliteedi suhe on paigas!

Haagisega sõitmiseks soovitaksin siiski vaid piiratud määral rummumootorit, sest sellel on järskudel tõusudel suured puudused võrreldes keskmootoriga. 450 WH sobib pigem kuni 40 km pikkustele sõitudele, kes soovib pikemaid vahemaid sõita ja mitte eriti kokkuhoidlikult tuge kasutada, peaks valima suurema akukapatsiteediga variandi või võtma kaasa varuakuga.

30 kg haagise koormus polnud üldse probleem. Ka mehaanilised pidurid tegid (pärast sissepidurdamise perioodi) head tööd. Hüdraulilised pidurid on muidugi paremad, kuid ka kallimad. Minu arvates oleksid need suurema haagise koormuse korral kui minu 30 kg kohustuslikud!

Testisõidul ei esinenud rikkeid peale ühe tuntava ja kuuldava klõpsu vasakul pedaalil. Selle likvideerisin määreõliga.

Võib muidugi juhtuda, et selle hinnaklassi jalgrataste komponendid lähevad kiiremini katki kui kvaliteetsemad ja kallimad komponendid, kuid see peaks igaühele selge olema!

Põhimõtteliselt näen Eskutet heaks algtaseme pedaaliga jalgrattaks inimestele, kes otsivad head hinna ja kvaliteedi suhet madalamas hinnaklassis. Eskute on hea valik ka juhuslikele sõitjatele ja teismelistele.

Testisõitjana lasin sellega sõita ka naabri poisil (13-aastane). Ta oli nähtavalt vaimustuses ja säras nagu mesi-leivakukk. Tema sõnul pole ta kunagi sõitnud lahedamat jalgratast. See oli talle ka esimene päris pedaaliga jalgratas.

Kes sõidab palju ja regulaarselt keerulistes tingimustes, peaks siiski pigem sügavamalt taskusse haarama, valima keskmootoriga ja suurema akukapatsiteediga ratta!

Jalgratas ei sobi eriti pikkadele inimestele! Minu 182 cm pikkuse jaoks on see üsna piiripealne! Praegu ei ole mulle teada, kas on saadaval ka suuremaid raamimõõte.